Re: Uitamas.

[Marian S. Carus]

Sharon kiljus ehamtusest, et ta pikali joosti. Olles justkui arreteeritud vastas ta "Ahh? Amm, tuleksid mu pealt ära? Sa pidid ju ära minema.." ning vaatas sama segaduses talle otsa.

[Nathan Corbin Ewans]

Tüdruku kiljatus oli kõrvulukutsav, kuid Nathan jäi ikka paigale. "Ma peakski.. aga miks sa nõnda ära kõndisid? Hüvastijätmine ei meeldi?" Poisile tundus tüdruku käitumine veider, kuidagi tasakaalutu, kuid ta ei teadnud. Ehk oli tema, kes ülereageeris, kuid ta oleks oodanud mingit jällenägemiseni sõnu või tsau musi.

[Marian S. Carus]

Sharonile kohe üldse ei meeldinud, et ta nimodi poisi käes just nagu vangis on. Ta lausus tüdinut "Kui ma ütlen "Sorry" oled siis rahul?"

[Nathan Corbin Ewans]

Nathan tuli tüdruku pealt ära nii kiirelt, justkui oleks kõrvetada saanud. Mingit moodi saigi. Kõik tundus kuidagi veider. Ta astus tüdrukust paar sammu eemale ja jäi sinna tema poole seljaga seisma.

[Marian S. Carus]

Ka Sharon ajas end püsti ning vaatas vaikides, kuidas poiss temast eemale kõndis. Väga otseselt, küsis ta kohe ära "Sa oled solvunud w?" ning ohkas raskelt, oodates vastust.

[Nathan Corbin Ewans]

Poiss ei olnud solvunud, ta oli üllatunud. Nate pööras end ringi ja vaatas tüdrukule otsa ning lausus: "Ei.. lihtsalt veidi üllatunud." Ta astus paar sammu tüdrukule lähemale ja jäi siis uuesti seisma.

[Marian S. Carus]

"Mille pärast?" küsis Marian, sest ta ei jaganud hetkel toimuvast halligi. Ta seisis lihtsalt kindla koha peal paigal ja jälgis igat viimset kui poisi liigutust.

[Nathan Corbin Ewans]

Poisi peas käis hetkeks võitlus. Kas väljendada enda mõtteid või mitte. Seekord jäi mitte peale. Poisi nägu muutus allaandvaks ning ta lausus: "Millegi.. ei millegi." Poiss toppis oma käed taskusse ja lausus nukralt: "Millalgi näeme siis.." Nate keeras selja ja hakkas eemale jaluatam, silmad maas.

[Marian S. Carus]

Sharon kortsutas kulmu, sest nüüd tundus Nathan väga imelikult käituvat. Ometigi ei hakanud Marian tollele peale kargama ega midagi, lihtsalt pomises vaikselt "Nojahh, näeme.." ja jalutas samuti eemale.

[Nathan Corbin Ewans]

Poiss kuulis tüdrukut neid hüvastijätvaid sõnu lausuvat. Nate surus oma käed sügavamale taskusse ja kõndis sealt ära. Ta ei vaadanud tagasi, sest oli siiski millegi peale sügavalt solvunud. Ta oli oodanud midagi, mida ei tulnud, Ta oli oodanud midagi südamlikku aga see oli jäänud olematuks.

[Sponsored content]